Mäletan, et eksisin kord ühte Kalevi tänaval asuvasse suurde ja vanasse puumajja ära. Olin sinna sünnipäevale kutsutud. Läksin tänava poolt uksest sisse, kitsas keerdtrepp viis üles teisele korrusele, kus oli kohe uks. Koputasin sellele, aga keegi ei avanud. Tegin ukse ettevaatlikult lahti ning mu ees avanes pikk ja hämar koridor. Liikusin seda mööda edasi, külgedel asusid nummerdatud korterite uksed, aga numbrit, mida mul vaja, ei olnud. Kuskilt kaugelt kostus hõikeid ja naeru.
Asukoht teoses
lk 297
