Võiks öelda, milleks ja kuhu on saanud lumi,
mida mööda suusatasime alles kahe nädala eest
ülesjõge, mööda Jänese kõrtsi varemetest, raudteesillast
sinna, kus mõlemal käel
on ainult mets, mõned lepad ja kased
kooldu jõe kohal, pervedel mullavallid,
küllap tunasest süvendamisest jäänud.
Võiks öelda: lumi on läinud, sulanud, voolanud ära
Peipsisse või kaugemalegi, auranud, valgunud maasse.
Aga mina mõtlen ikka nendest suusaradadest,
meie jälgedest Emajõe lumisel jääl –
mis on saanud nendest? Kas jäljed
kaovad päriselt ja jäljetult? Ja kas meie
oleme nagu see lumi või nagu need suusarajad?
Või ei kumbagi? Või midagi hoopis muud?
Asukoht teoses
lk 36
