Kui jutt juba kord veidratele legendidele läks, siis tuleks kindlasti mainida ka Valmar Adamsit, kes andis meile vene kirjanduse kursust, mille käigus me saime peagi selgeks, et maailma kirjandusajaloos on kaks olulist teost: Lermontovi „Meie aja kangelane“ ja Adamsi „Sinu sekundid“. Tol ajal juba kehva nägemise ja kuulmisega Adamsi eksam oli tõeline naljanumber. Kuna varasemate kursuste kogemustest oli teada, et ta paneb juba vastatud piletid lauale ülejäänud piletite hulka tagasi, siis õppisid laisemad tudengid ära vaid „Meie aja kangelase“ ning palusid eelmistel vastajatel meelde jätta, kuhu Adams oma lemmikpileti asetas. Minagi üritasin vana nippi kasutada, kuid avastasin õudusega, et soovitud piletit polnudki seal kohas, kus see pidanuks olema. Õnneks oli õppejõud nii hajevil, et ma vaatasin aknast välja ja hüüdsin hirmunud häälel: „Oi, oi, oi!“ Seni, kuni Adams uuris, mida kummalist akna taga juhtus, panin mina pileti rahulikult lauale tagasi ja võtsin järgmisi niikaua, kuni sain otsitule pihta. „Oo, „Meie aja kangelane“!“ ütles Adams üllatunult, „keegi seda vist täna juba vastas. Aga palun!“ Ja nii see läks.
Asukoht teoses
lk 127–128
