Tartu kirjanik Mehis Heinsaar oli anderikas inimene, kuid püsimatu iseloomuga, ebapraktiline ning armastas kirglikult vabadust. Seetõttu ei suutnud ta ühtegi kindlat töökohta pidada ning vaevles pidevalt majanduslikes raskustes.
Kord kui Heinsaar jälle sihitult Emajõe pargis hulkus ja viimase raha eest ostetud saiaga varblasi söötis, märkas teda Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher.
„Tahad, ma juhatan sulle hea tööotsa?“ pakkus ta õhinal.
„Mul ongi töö juba otsas,“ vastas Heinsaar nukralt.