TARTO, 1. JUUNI 973
KESKPÄEV NÄRIVA KOPRA KÕRTSIS
Reas oli lõpuks läbi suurte ohtude jõudnud koos poisikesega Tartosse. Ta sidus paadi jämeda paju külge ja heitis pilgu räpasevõitu baarile Kaluri juures. Selle kõrval pidi olema otsitav koht. Reas oli näljane ja astus Näriva Kopra kõrtsi uksest sisse. Siin pidigi ta ostjaga kohtuma. Kelner Jüri Moos juhatas Rease lauda.
Kõrtsmik teritas pilku ja mõtles: „Miks sa küll pidid kõigist maailma räpastest urgastest just minu omasse sisse astuma.“ Ta oli kindel, et oli seda meest varem näinud.
Reas istus maha ja saatis ihaleva pilgu ebamäärases eas lauljannale, kes sõrmitses kõrtsi nurgas sitrat.
No võtke näiteks Tarto – väike puust linn.
No võtke näiteks Tarto ja väike viin.
Emajõgi, Emajõgi säält läbi viib oma veed.
Tarto ja Emajõgi – siit algavad saatuse teed.
Kõrvallauas istusid Tartu bisnismenid Rein Neitsimaa ja Hanno-Hans Raudvald, lasid hea maitsta küülikuprael kukeseenekastmes ja rüüpasid mõdu peale.
Asukoht teoses
