Ariste leidis minus kui üliõpilases filoloogi ja tahtis, et ma spetsialiseeruksin millelegi keeleteaduses, aga minu huvid olid laialdased ja keskendusid pigem kirjandusteadusele. /---/ Ariste oli rikas akadeemik, ostis nendele kohvi ja saia, kellega või õieti kellele tal oli huvitav rääkida. Minu kui saksa filoloogi tõukas ta tutvuma jiddišiga (üksvahe mõikasin seda lugedagi, umbmääraselt aru saades), viis mind kirjandusmuuseumis alla kogusid vaatama, näitas seal juudi materjalide kogu, laenas keeleteaduslikke raamatuid (mh ühe väga paeluva ladina keele ajaloost), kinkis oma fennougristika-artikleid.
Asukoht teoses
lk 160–161
