Kõnnin mööda tänavat, tartlased tulevad vastu. Täiesti tavalised, tüüpilised tartlased. Samas, mingi kahtlus ikka jääb. Nagu oleks mingi aktsent, mingi vaevuaimatav hõng, mingi imelik aura, mingi detail nende riietuses – mitte selline, millele oskaksin konkreetselt osutada, pigem teatav kripeldus ja nihe, mis viib mõttele, et äkki on kadri- või mardipäev.