Kummardun vee
kui su keha kohale
siidine veepind õhtuvalguses –
su sile nahk
libisev mu pea all
suve lõpp pidi ju tulema selge
kus ta siis on –
udu ja pikad lained
üle lõhutud sildade kivide
su juuksed tõusevad jõest
vastaskalda pajulehtedesse
ja hõõguvasse taevasse
nende kohal
ja ma kummardan vee
kui su alasti keha kohale
ja tean äkki
et armastan ka jõge
ja udu ta lõhutud
sildade kohal