Minu noorpõlves, kahekskümnendatel aastatel, võis paljudes Eesti linnades näha seintele kirjutatud salapäraseid sõnu: „Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – magamistuba vaikuse, pimeduse, raadioga 2. Selts – elukoht kellegi juures 3. Priisöökla. Nendes tingimustes teatud biol. ajal avastab inimene „tee“ tervisele. Au ja rikkus sellele kes avaldab selle tõe ajalehtedes.“
Eriti sagedasti võis neid kummalisi sõnu näha Tartu majadel ning plankudel. Teksti autori nimi sai laiemale avalikkusele teatavaks hiljem, kui Ülo Kiple hakkas oma sõnumeid varieerima ja sinna juurde tekkis ka autori nimi.
/---/
Sellele, et teksti autoriks oli hull, ei viidanud mitte ainult sõnum, vaid ka komasid eirav ortograafia.
Nüüd, kolmkümmend aastat pärast Ülo Kiple surma (ta poos end 1988. aastal Tartus psühhiaatriakliinikus), on üpris raske seletada tema sõnumi mõju noorsoole ja intellektuaalidele. Kiplest tehti pärast nõukogude võimu langust näidend ja Tartus baseerunud punkbänd Onu Bella ja Öörahu tegi tema sõnumi põhjal laulu.
Peast segane Kiple tundus kuidagi ilmutuslik juba nõukogude ajal. Sõnumis justkui oleks olnud midagi sügavat.
Asukoht teoses
lk 71–72
