Kaheksakümnendate algul tegutses Tartu ülikooli filoloogiateaduskonnas kamp eestimeelseid tudengeid. Nad levitasid nõukogudevastaseid lendlehti ja ideoloogiliselt lubamatut kirjandust. Võis öelda, et oma kartmatuse tõttu olid nad vägagi popid poisid. Nende juht oli Kalle Mehila, eesti keele tudeng. Särav, enesekindel ja ürgandekas tüüp. Tema eestvõttel hakati 1981. aasta sügisel ette valmistama suurt võimuvastast meeleavaldust. Ennekõike kavatseti avaldada meelt süveneva venestamise ja Moskva koloniaalpoliitika vastu. See pidi olema pealtnäha spontaanne, aga sisuliselt hoolikalt organiseeritud protestimarss, millesse loodeti kaasata võimalikult paljud Tartu ülikooli ja põllumajandusakadeemia tudengid. Mehila ja tema bande ei teadnud aga seda, et nende lähikondlaste seas oli ka üks KGB koputaja. Julgeolekuorganite dokumentides anti talle koodnimeks Mäger. Seesama Mäger kandis KGB-meestele ette, mida filoloogid sepitsevad. Mõni päev hiljem Mehila arreteeriti ja temaga koos veel mõned tudengid, kes olid mässu organiseerimisega seotud.
Asukoht teoses
lk 189–190
