EÜSi poisid pesevad veinivahuga Karl Ernst von Baeri silmnägu
väga hoolikalt,
et kõrgeauline akadeemik tõsiasju võiks märgata.
Sepistara ümber õitseb tudengineidusid
nagu lõhnav lillesülem.
Ammukord oli ilmakuulsus kirjutanud Liivimaa näitsikutest:
„Ma pole muide siin ühtegi leidnud, kes võiks end ilusaks pidada.”
Kas olin monogaamne või seisuseuhke,
muigab kahesaja kahekümne viie aastane mees mõrkjalt,
pronkstoolilt siiski tõusmata.
Raamat põlvel on piigadest tunduvalt turvalisem.
Asukoht teoses
lk 33
