Nende paat lähenes jalakäijate sillale, mida hüüti Kaarsillaks. Selle all oli palju keeriseid ning lisaks üks roheline ja üks punane poi, mille vahemaa oli ainult mõni meeter. /---/
„Roheline on vasaku kalda ja punane parema oma. Kui tahad meelde jätta, kumb on kumb, siis reegel ütleb: pärivoolu parem punane poi.” /---/
„Ma näen põhjas kive,” hõikas Mari, kui nad jalakäijate silla alt läbi sõitsid.
„Jah,” noogutas Timo. „Need on kunagise Kivisilla omad. Kui see sõjas õhku lasti, lendasid silla jupid igas suunas laiali, aga enamik prantsatas ikkagi siiasamma jõepõhja. Siin on hästi madal.”