Kui ma nii piki Tähe tänavat linna poole lingutasin, tuli mul ootamatult Verneri õde Hertsi meelde. Kus ta praegu võiks viibida? Kas ta sai lõpuks oma venna kätte? Kas Peipsil käijad on juba tagasi? Olin valmis Lootuse tänavale pöörduma, et kontrollida, kas Naatan Üirike on juba koju saabunud, kuid siis meenus mul Asse kiri, mille me koos olime ta postkasti viinud, ja ma põikasin Lootuse tänava nurgast väledasti mööda. – Miks siis mitte Verneri poole?
Valisin Tähe tänavast allaminekuks väikese ning kõvera Kitsa tänava, mis mulle mingil seletamata põhjusel meeldib. Kui sinna pöördusin, vaatasin veel korraks taha, nagu jälitaks mind keegi. Kuid tänav oli täiesti inimtühi.