Novembriõhtu esimese lumega Raadi kalmistul

Kuused
külmunud samblik okstel
lumekirmetis pudeneb läbi õhu

(pimm)

tihased vurinal
üks teine veel üks

pimm

mõtlen
elupuu juured
hargnevad külmunud mullas

pimmm

musta pronksingli
lumised tiivad
hämaras
hubisev kollane küünal

pimmmm

kusagilt kaugemalt
puhkpillimuusikat
mu isamaa on minu arm

pimmmmm

haavalatvades oksi
viibutab orav

pimmmmmm

väikese kabeli
lumine katus

pimmmmmmm

avatud uksest
tõstetakse kolinal sisse kirstu
pea kohal valge kellatorn

pimmmmmmmmmmmm
mmmmmmmmm
mmm
m

Teosest
lk 20–21