See oli eile, reedel 6. augustil 1904, pääle lõunat kell viis Tartu Eesti näituse suures käsitööhoones. Ma panen kuupäeva ja aja sellepärast nõnda selgesti üles, et – et saatuse teed enamasti ikka väga imelikud on ja pärast enesel ehk väga tähtis võib olla teada, millal see asi hakkas.
/---/
Ema ütles mulle suve jooksul mitu korda, et ma ka korra oma riipmed-rääpmed peaks kokku võtma ja Tartu Eesti näitusele viima. Mis ma muidu kodus hallitavat (nõnda ta ütles jah, ei ole midagi parata), kus mind keegi ei kuulvat ega nägevat ja kus ma ümberkaudsed inimesed muidugi juba oma terava keelega ära olevat hirmutanud.
Asukoht teoses
lk 424
