Võttis vastu meid tuledes baarides linn
ajas trahterist välja meid kära
lauaplaadile jäi minu klaasi džinn
nõnda tõusime läksime ära
Mööda lumiseid tänavaid kõnnime koos
kiirelt liigume pole see ime
äkki jäädvustan tekkinud mängimishoos
autoklaasile lolli nime
Üle kaarsilla pilgu peatad sa poel
veidi hingeldad samme on astu
majakolakad kõrguvad tontlikul moel
mornilt Annelinn võtab meid vastu
Sinu võtmed on kuskile libisend just
külma närviga tuhlad kotis
keerad ringi ning kriuksuga avad ust
ma ei mäleta mitmendas džotis
Nüüd me lamame kõrvuti madratsi peal
minu käsi sind kiusab ja painab
sinu riided jäid maha ja mitmendas toas
ainult alastiolija aimab
Asukoht teoses
lk 28
