Nii – kõik on korras. Isuilmne
on laud ja pudel seisab jääl.
Klaas tõmbub sügavasse pilve,
kui vulksub valamise hääl.
Ma aiman täna ehtsat indu,
mis on meid – sõpru – kokku toond:
mu vastas suitsev Jakobson
on endas rahulik kui kindlus,
Peet Vallak – muhe humorist,
kiss-näoga vilistab ning valab,
lai Jürna valib rasvast kala
ja kirub toitu kummalist.
Üks-kaks. Ja kolmaski käib kiirelt –
meil kõikidel kui oleks rutt,
ning seestpoolt kirgastuval Hiirel
on varuks põhimõtlik jutt.
Asukoht teoses
