Ma mõtlen oma koolipõlve pruudist:
Kas jälle pooleli jääks jutt, kui küsiks veel,
kas armastad mind, pääle mis sul uudist,
just nagu tookord Kroonuaia uisuteel?
Võibolla oleks kõik kui oli ennist,
kui muutuks, mis on praegu mingil nõiaväel:
All Suuretoomeorus mängiks tennist
või sõidaks suusarongi Valgeveskimäel.
Noor kevad sädeleks su kleidi tüllis,
kui sind käevangus lõpuõhtult koju tooks.
Ja siiski selles jätkuvas idüllis
on vaevukuuldav ebakõlav poognajooks:
/---/
Asukoht teoses
lk 26–27
