Peeglist

hulk aega Emajõge polnd ma näinud
polnd kaarelgi ta kohal käinud
polnd põlastand ta vastuseisus vahtu
ta vihkamisi raiutud betoonitahku

nüüd tulles tagasi näen üksnes jõge
ta kaldais kahtlusi ta voolus tõde
ta müüdavust ta moondumisis võimusambaid
meid linnast sellest äraaetud lambaid