Liivi tänava lapsed,
ärge pange lilli selle kivi peale,
kivi peale, kus peal poeedi pea!
Ärge pange lilli,
ärge olge härdameelsed!
Ega siin ole surnuaed.
Midagi hoopis kauget on siin
surnule ja aiale, midagi võimatult vastupidist,
mis vastuse andma peab.
Kas või musträstaparveks nimetagem,
seda kivi siin musträstaparveks,
mis majade vahel taob halli välku.
Kas või tuulekeeruks,
pilve heitlevaks varjuks,
kuulaiguks, suitsukoonlaks
seda kivi siin nimetagem,
ja kas või vihmahooks,
mis sahinal äestab panetunud pinda.
Nõndaks,
Liivi tänava lapsed.
Asukoht teoses
lk 54
