Ammuks see oli, kui lõõmasid kahjutuled,
suitsevad varemed roomasid kõnniteele!
Seda me unustand pole. Ei tagasi tule
aeg see – nüüd hooles ja töös me valvsad üksmeelel.
Kuigi löödi me linnale sügavaid vermeid,
lõpparved tehtud fašistide rüüstava sooga!
Püsib me kodulinn. Haavad kõik ravib taas terveks
rahvas nüüd taastav ja ehitav võiduka hooga.
Asund töörivvi käitise järele käitis,
vapraimaid kollektiive rändpunalipp ehib,
ind bolševistlik uut indu ja hakkavust läitis,
eeskujuks seada meil julgeid töönaisi, töömehi!
Selleks me töötame, võitleme, et siin enam
kellegi südant ei pehastaks homse eest kartus,
töörahva linn tõuseb senisest jõukam ja kenam,
loomisrõõmu ja nooruse kodulinn – Tartu!
Asukoht teoses
lk 37
