Kevadel

Kevadpoiss väljale, õuele astub,
sosistab korstnas ja pahistab ahjus,
sõbrana aknale koputab ta
köidab su südame salaja.
Paisuvad pungad õunapuul
hommikul puhub soe lõunatuul,
silitab juukseid ja paitab põske,
aga tukub veel maa hauduv ja rõske.
Õhtul nüüd veretab pilvedes lääs
uut külvitööd sepistab looduse ääs.
Klassis sa istuda vaevu veel maldad,
sest lilledest sinavad kraavide kaldad.
Kui tagasi jõuavad rännakult linnud,
nende lauludest kõlavad laaned ja kingud.
Päikene rõõmuga mängib ka kaasa,
kui meie tantsuring vallutab aasa...
Oo, kevad ja noorus jääge minuga
nii õnnelik olen teie seltsis ma!