Tol päeval oli puldankattega ZIL kastiauto, mida hulk mehi Tähtveres õlletehase värava taga andunult ootas, liikunud Toome poodi. See oli jalameestest ootajatele sisuliselt loteriivõit, sest ilma autota või sääreväristajaga vennikesel ei jätkunudki üldjuhul rohkem võhma õlletehase auto jälitamiseks – Toome pood oli tehasest mööda Tähtvere mäge alla ning normaalse sörgiga liikudes ei kadunud meestel auto silmist.
Henri ja Tormi olid täiesti puhtjuhuslikult sel ajal poe juurde sattunud, kui nägid Tähtvere mäest ebatervelt kiirel sammul laskuvaid mehi. Nendega koos veeres allamäge ka täislastis ZIL. Piduritest susinal õhku välja laskev kaubaauto keeras, nagu ainult väga kõvadele meestele oli lubatud, ilma suunatuld näitamata kahe kitsa puulobudiku vahele. Liiklus seiskus. Inimesed täistuubitud liinibussis nõksatasid, kõik jälgisid, kuidas suur masin urisedes, suur puust kast-tagumik urvi, kahe kooruva värviga puumaja vahele tagurdas. Ning kuigi õllekaste polnud hakatud veel mahagi tõstma, hakkas järjekord juba nihelema.