Linnamüür ehitati ajal, kui piiskopi poolt valitsetud Tartu piiskopkond hõlmas suurt osa praegusest Eestist. Piiskopiaeg oli pikk ja hilisemaga võrreldes suhteliselt stabiilne periood Tartu ajaloos, mis lõppes seoses segadusega Tartu maksu ümber.
/---/
1554. aasta Moskva läbirääkimistel nõudsid venelased Liivimaa saatkonnalt Tartu maksu tasumist, millest polnud aga keegi kunagi kuulnud. Kui uuriti, mis maks see Tartu maks selline on ja miks seda maksma peab, seletasid venelased, et kuna Tartu oli alates Jaroslav Targa ajast kuulunud Venemaale, siis tuleb seal praegu elavatel sakslastel maksta mitmesaja aasta eest tagantjärele kasutusrenti. Nõudmine oli ülimalt karm, Tartus vaadati läbi kõik kehtivad ja kehtetud lepingud, aga ühtki jälge Tartu maksust ei leitud. Oli ähmaseid viiteid umbes saja aasta tagustele võlgnevustele Pihkva ees, kusagilt käis läbi, et maksu tuleb maksta mingisuguste Setumaa mesipuude eest, aga tõsiseltvõetavat alust venelaste nõudmistel ei olnud. Samuti oli maksu suurus ennekuulmatu, mistõttu seda ei saadudki kokku, venelased tungisid sisse, algas Tartu jõuka perioodi lõpetanud Liivi sõda ning piiskopkond kadus igaveseks. Piiskopiajast tänaseni säilisid vaid Toomkiriku ja Jaani kiriku varemed ning needsamad linnamüüri neli jupatsit.
/---/
1554. aasta Moskva läbirääkimistel nõudsid venelased Liivimaa saatkonnalt Tartu maksu tasumist, millest polnud aga keegi kunagi kuulnud. Kui uuriti, mis maks see Tartu maks selline on ja miks seda maksma peab, seletasid venelased, et kuna Tartu oli alates Jaroslav Targa ajast kuulunud Venemaale, siis tuleb seal praegu elavatel sakslastel maksta mitmesaja aasta eest tagantjärele kasutusrenti. Nõudmine oli ülimalt karm, Tartus vaadati läbi kõik kehtivad ja kehtetud lepingud, aga ühtki jälge Tartu maksust ei leitud. Oli ähmaseid viiteid umbes saja aasta tagustele võlgnevustele Pihkva ees, kusagilt käis läbi, et maksu tuleb maksta mingisuguste Setumaa mesipuude eest, aga tõsiseltvõetavat alust venelaste nõudmistel ei olnud. Samuti oli maksu suurus ennekuulmatu, mistõttu seda ei saadudki kokku, venelased tungisid sisse, algas Tartu jõuka perioodi lõpetanud Liivi sõda ning piiskopkond kadus igaveseks. Piiskopiajast tänaseni säilisid vaid Toomkiriku ja Jaani kiriku varemed ning needsamad linnamüüri neli jupatsit.
Asukoht teoses
lk 22–23
