Kui nüüd veel meenutada Eesti Rahva Muuseumi pidusid, „Vanemuise” seltsi pidusid, vene üliõpilaste pidusid „Bürgermusses” ja „Ressource’is”, siis on pilt selge, kuhu noor inimene võis minna.
Temperamentne Kaukaasia oli eriti tugevasti esindatud üliõpilaste pidustustel. Need lõppesid sagedasti suure kaklusega. Juhtusin kord olema „Ressource’i” einelauas, kui sääl läks lööminguks ukrainlaste ja grusiinlaste vahel. Korraga lendasid õllepudelid, pingid ja pussid. Kustus tuli. Jõudsin kuidagi trepile ja säält saali. All „mertvetskajas” (luukambris) käis lööming edasi. Arvestati ainult ühte surnut. Põdes enese siiski terveks.
Selline oli Tartu väljaspool üliõpilasseltse ja korporatsioone, millised olid aga mulle veel suletud.