Ma kutsun Tähe tänava maja cybermajaks, ja ehkki ma cyberpunk- ja technofilosoofiat suurt ei tunnegi, näib see maja mulle väga steriilne. Praegu istun ma teises tiivas, altpoolt viimasel korrusel (kolmas vist) ja kirjutan. Tegelikult on see suitsetajate nurk: sinihallid seinad, hallid põrandaplaadid ja aknalaud (õieti vaid seintevärvi 30 cm kõrgune eend) on konikustutusjälgi täis kirjatud, minu nina all haigutab roostepruun prügisilinder, millele on punase värviga maalitud DB iii. (Peldikud haisevad, aga kuna ma naturalismi ei kannata, siis ma sellest ei kirjuta.) Ma vaatan aknast välja. Aken ise on suur, koosneb 2 suurest ja 2 väiksest ristkülikust, määrdunudvalgete raamidega, neljast ettenähtud lingipaarist on alles vaid üks – kõige ülemine, milleni keegi nagunii ei ulata.
Aga vaade aknast, jajah. Kahjuks ei oska ma teile katust kirjeldada, peate ise vaatama tulema. Või ma siiski proovin? Noh, paremale jääb kõrgem osa, ikka hall ja täis mingeid valle ning veidraid moodustisi, mis meenutavad tindipotte, millel hall ruudukujuline plaat korgiks. Nagu akadeemilised mütsid! Tagapool on mingi koonusekujuline asi ka, see on nagu pooleldi majast väljatunginud rakett, ikka hall, ja tal on kärbseseene krae ümber. Krae on kohati roostetanud. Katuse kõrged ääred on plekiga löödud. Korralik töö. Mingid luuad oleksid ka justkui. Roostes tuletõrjeredel kah tagaääre küljest alla rippumas.
Koer haugub kuskil. Juba tükk aega.
Vasakul on tubli poolteist meetrit madalam, niiske halli kivipudiga ülekülvatud katus. Sellel on omakorda üks ruudukujuline platvorm kokkulitsutud pudrunuia meenutavate roostes moodustistega.
Üsna võhiklik kirjeldus, eks ju?
Aga põhiline on ikka see, mis paistab üle katuse! Paremal on puha raagus puud, kased vist. Mõned kuused on ka, need mõistagi ei ole raagus, vaid vapralt tumerohelised. Üldse pole kevade moodi, hoopis sügis: nüüd hakkas veel lund ka sadama ja metsavall silmapiiril muutus veel hägusemaks.
Vasakule liikudes paistab kuuskede ja raagus kaskede tagant punavalge valmiv ehitis kollase kraanaga, mis ei tööta. Siis tuleb üks suur haraline puu – pärn või tamm või taevas teab mis. Paar oranžidest ja hallidest tellistest suurt hoonet, üks hall, plekk-katusega ja torniga kirikutaoline maja, mille tagant paistab vana tumeroosa katusega heleroosa maja... ja muide, ongi enamvähem kõik.
Asukoht teoses
lk 31
