Tulin poest läbi Pauluse surnuaia, mul oli palavik, tundsin, kuidas see järjest kasvas. Jalad muutusid iga sammuga pikemaks ja raskemaks, tee läks eest ära. Sadas märga lund, puude okste pealt kukkus lumemütakaid. Ma teadsin, et sellises olekus ei tohi surnuaiast läbi käia, aga nüüd, kui surnuaia taha ehitati uus Selver, viis kõige otsem tee läbi surnuaia.