Siinpool paradiisi. Hämarus tänaval tundus...

Hämarus tänaval tundus pigem mingi vinena. Vaikse ja imelikult kergena püsis kõnnitee kohal. Rohetav Toomemäe nõlv lõhnas sirelite järgi. Nad läksid mööda ülikooli peahoonega külgnevat kitsast põiktänavat alla.
/---/
Tänav suubus raekojaesisele väljakule. All mustendas jõgi ja otse väljaku lõpus tõusid hämarusse rasked tinajad varjud. Need olid Katariina-aegse Kivisilla varemed, kaldaperve rõhuv, lõhkesurvest murdunud graniitplokkide lasu. Kõrval seisis ajutine puusild, hädine, nagisev, vaevatud oma pikaleveninud ajakoormas.
Teosest