Ujuvhotelliks nimetatud Mihhail Lermontov seisis 1980. aastatel Emajõel Tartu sadamakai ääres, just praeguse Dorpati hotelli külje all. /---/
Lermontovi randumisala ümber Tartu jõesadamas ehitati aed, seati üles laud ja pingid ning turismibüroo reisikorraldaja Rita Reima broneeris kohti juba paiksele ujuvhotellile. /---/
Venemaalt saabunud turistid olid üsnagi rahul: mõni õngitses üle reelingu särgi ja teibe. Mõni pani karsumdi pikkade aluspükste väel peakat ja kroolis solgitoru naabruses, ise kiitles: „Vesi on puhtam kui Neevas!” Kaldapõndakule süüdatud lõkkel aga podises uhhaa. Sibul, hapukurk… Ikkagi puhkus Euroopas!
Kevaditi, rahvaste sõpruse päevade ajal suunas aga ettenägelik ametnikukäsi vennasrahvaste rühmad Taaralinnast kaugemale. Lermontovi maabumissillal rippus silt „Reserveeritud”. Teadagi kellele, muusikapäevadest osavõtjatele. /---/
Laev Lermontovi viimane sõit läks mööda Emajõge allavett, laev müüdi Pihkva pioneeride paleele. Sealse noorte meremeeste klubi madrusesärkidega poisid ei suutnud laeva vee peal hoida. Rooste viis Lermontovi Velikaja põhja.
Asukoht teoses
lk 97
