Määravad hetked. Kui paikapidavad on...

Kui paikapidavad on mu mälupiltide üksikasjad? Hoiatavaks kontrolliks oli mu üllatus 1987, kui esmakordselt pärast 1944. aastat Eestisse ja Tartusse pääsesin. Linna ja eriti Karlova tänavaplaan oli mulle selge, nagu oleksin sealt eile lahkunud. (Kuna võimalus laulva revolutsiooni uutes oludes mitte ainult Tallinna, vaid ka Tartusse saada oli ootamatu, polnud linnaplaani kaasas.) Et aga enamik Karlova maju on puust, üllatas. Mu mälupildis olid nad kõik muundunud krohvituks, nii nagu eelmainitud apteek – peale Päeva 9 enda. Selle saali aknast ronisin kevadpäevil tänavale, toetudes laudseina ja vundamendi vahelisele laudäärele – see oli nii selge pilt, et krohvist ei saanud juttugi olla. Kokkuvõttes võib mälupildis moonutusi olla, kuid üldpilt peab vist paika.
Teosest