Mäletan selgesti, kui iga uue vihu ilmudes uurisin ta kaanele trükitud sisukorda tänavalt, laup vastu „Noor-Eesti“ raamatukaupluse keldriakent. Tahtsid umbkaudugi teada, mida uus vihk avaldab. Omandada võis seda ikka hiljem, kui oli kogutud vastav raha. /---/
Ja selle järele kohtasingi Näituse tänaval ühel õõnsalt kõmiseval puutrepil toimetaja F. Tuglast. Ta oli linna minemas, ning me jalutasime mõlemad Toome poole soojas ning suitsuvinetavas kevadõhtus. /---/
F. Tuglaselt sain kuulda, et uut toimetajat võib kohata keskpäeval „Linda“ kohvikus. Esimeses toas auras ning surises hiiglasuur nikkel elektrikohvimasin. Nobedad ettekandjannad askeldasid laudade vahel tasside ja koogitaldrikutega. Väikeses vahetoas käis vaikne malemäng ning lakkamata suitsetamine.
Saali ühes keskmises lahtris silmasingi otsitava koos H. Visnapuu, A. Gailiti ja H. Kruusiga.
Asukoht teoses
lk 479–482
