Kevadvihm pani lume väikeste ebakorrapäraste koskedena Toomemäe nõlvakutest alla veerema. Nõlvad kattusid kevadel õrna, suvel tumeda rohelusega. Meie, lapsed, jooksime kõrges rohus ja tihedas koerputkedžunglis, hüplesime mööda teeradasid ja mängisime oma mänge.
Teosest
lk 35
