/---/
Rainerile tundub, nagu peidaks suur maja endas hoopis köitvamat maailma kui see, mis teda Tartus senini on ümbritsenud, nagu oleks kuue võimsa samba ja auväärsete paksude seinte taga pulbitsemas seninähtust palju huvitavam, sündmusterohkem ja sisukam üliõpilaselu, täis nii sügavmõttelisi diskussioone ja kõrget vaimulendu kui ka ajaloolisi traditsioone austavaid tseremooniaid, soliidselt väljapeetud pidustusi ja nooblit ajaveetmist. Üksluise õli-, raua- või mullalõhnalise argipäeva asemel on seal mõistust ja hinge rikastavate kogemuste pidev voog ning sihipärasele eneseteostusele tiivustav rõõm.