Elama pandi ta Kvissentali ühikasse. Tänapäeval on see Emajõe kaldapealne uusi maju täis ehitatud, kuid tollal asus praeguseks lammutatud Kvissentali mõis paar kilomeetrit üle põldude Tartust väljas, nii et ülikooli pidi üsna tihti tulema poriste jalatsitega. Ühikas ise oli armetu ja lagunenud, ahjuküttega, veevärgita ning kuivkäimlaga, kus väljaheited talvel kõrgeks torniks külmusid, mida toikaga aeg-ajalt madalamaks lükkama pidi.