Nagu üldiselt teada, peeti enamus huminataardistsipliinide loenguid keemialaboratooriumide tagustes ruumides, pimedate koridoride kõige kaugemates soppides, mida ääristavad tõmbekorstnate truubid. Üliõpilaste möödudes tilisevad vanades kappides katseklaasid nagu jõulukellad. Auditoorium, kus me vast kõige sagedamini käisime, jäi mällu tõmbekappide, valamute ja põrandast väljaulatuvate gaasitorudega, mis sattusid istumisel püksisäärde. Dekanaadi all olid katseloomade tallid ja sealt kostus koerte klähvimist. Kui neid laboratooriumidesse viidi, siis enamasti tagantukse kaudu, kuid talvel see tursus või jäätus, ja naised, kes loomadega õiendasid, ei suutnud ust lahti murda. Siis võis koeri kohata ka peatrepil või vasaku tiiva koridorides, kus nad torudest ja voolikutest auklikuks torgitud nahka kratsima kippusid.
Asukoht teoses
lk 159
