Ja siis nad tulidki suure surnuaia kõrvale. Eks siin majadki olnud natukene odavamad kui mujal, sest igaüks seal rõõmsa südamega elada ei tahtnud. Algul oli kõhe tunne, aga pikapeale harjuti ära. Öösel oli vaikne, hommikul oli linnulaulu rohkem kui kuskil mujal, keskpäeval tuli see nukker muusika päris lähedale, aga isegi sellega harjuti ära. Vahet polnud kas oli linnumuusika või nukkermuusika. Igatahes omaette tõeline paradiisielu oli siin elada küll.