Musketäride muundumised. Schultzi korteri aknast...

Schultzi korteri aknast avanes maru vaade Emajõele ja sõudebaasile teisel kaldal. Jõel sõitsid kolm jõetrammi „Koidula“, „Kreutzwald“ ja „Narva“ marsruudil Turuhoone – Valgeveski, peatused olid iga paarisaja meetri takka. Laevade küntud kõrged lained põrkasid mürinal vastu kindlustatud kallast, see oli juba nagu meri filmides! Veel tiirutasid jõel kümned pisikesed mootorpaadid, need ulpisid suurte aluste lainetes. Asfaldivabriku tagant, Marja tänava lõpust, vedas rahvast üle jõe Lubja tänavale Neptunuse väljanägemisega ülevedaja Peeter Lodi oma piraka aerupaadiga, kuhu istuma mahtus terve lodjatäis inimesi, peamiselt Supilinna venelasi, kes Staadioni tänava salastatud sõjatehases tööl käisid. Mõnikord vedasid puksiirid Meltsiveski lauavabrikusse palgiparvi, mustjaks tossutatud puksiir tubrutas ees, pikk parv järel, parvel võtsid parvepoisid mõnusalt viina.
Teosest