Midagi on nendes üksluistes külmades päevades lootusrikast, ma ei tea, mida. Kõige rohkem nad meenutavad mulle Tartut ja selle lõputut halli talve, rasvast pirukalõhna Raekoja platsil pirukabaari ümber, vesist suud ja vesist nina, hakkide kisa õhtul.