Jumal, Lenin ja Emajõgi olid omavahel head sõbrad. Kui kusagil kokku said, tervitasid südamlikult ja suudlesid kolm korda põsele.
Lisaks armastasid Jumal ja Lenin mööda Emajõge kõndida. Jumalal tuli see hästi välja, justnagu oleks asfalt all olnud. Lenin kukkus aga alati hiljemalt kolmandal sammul sisse ning sai läbimärjaks.
Emajõgi naeris aga samal ajal nagu pöörane ja muudkui karjus: „Kõdi! Kõdi!“