Juba peahoonetagusesse raamatukogusse sisenemine oli iseäralikult pidulik. Lai pöördega trepp tõi ta raske ukse ette, mille linki Anna oskas esimesel puutumisel tajuda kui tasu.
Saal ise, esimesel pilgul haaramatute tooliridade ja kõrgete lauabarjääridega, mille taha sai oma entusiasmi täiesti seaduspäraselt ja loomulikult varjata, süvendas valituse tunnet veelgi.
Väljavaade sõltus täiesti sellest, kummal saali serval Anna istus: ühel pool ülikooli hoonetiib, teisel puude kõrged kroonid.
Asukoht teoses
lk 142
