Ülal müüride vahel käratsevad hakid ja sõimlevad vastamisi, otsekui loeksid nad endid praegu ainsateks varemete peremeesteks. All orus mängivad kaks valges riides isandat murutõnist, kusjuures nad alatasa hüüavad üht ja sama sõna: auf, auf.
Suvi. Ülal müüride vahel...
Asukoht teoses
lk 348


