Eugeni lemmikkoht oli Toomemäe jalamil paikneva kuulsa vene arsti Nikolai Pirogovi ausamba otsas. Sealt avanes hea vaade nii Raekoja-tagusele muruplatsile kui ka Ülikooli tänavale. Väga viisaka varesena meeldis talle ülikooli poole tõttavaid tudengeid ja professoreid tervitada. „Kraaks! Kraaks!“ kostis Pirogovi juurest alatihti. Suvel oli tore kuulata murul pikutavate noorte lugusid ja laule. Eriti meeldisid varesele Hansapäevad. Siis võis laadamöllu nautida ja kõhugi kõvasti täis pugida. Eugen oli mitu korda isegi mahakukkunud jäätisetuutu õnnelikuks omanikuks saanud! Jaa, paremat paika elamiseks oli võimatu ette kujutada! Taas ütleb ju laulusalm: „Kauneim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal. Kes on käinud sääl, ei sel meelest läe kaunid tunnid Toomemäel...“
Asukoht teoses
lk 57–58
