NKVD keldrist muuseumiks. Tartu „hallist majast” ja KGB Kongidest. 14. jaanuaril 1999...

14. jaanuaril 1999. aastal möödus 80 aastat Tartu vabastamisest Vabadussõjas, aga ka esimesest kommunistide massimõrvast Tartus, kui Krediidikassa keldris tapeti peale metsikut piinamist 19 auväärset linnakodanikku. /---/

„Hallis majas“ hukatud maeti koos Tartu vangla massimõrva ohvritega (193 inimest) Pauluse kalmistu ühishauda. /---/

Vangistatute täpne arv on kahjuks teadmata, kuid aastate jooksul hoiti „halli maja“ keldris vangidena ning kuulati üle tuhandeid inimesi. Nii nagu 1941. a. juunis, suunati sealt ka 1949. a. massiküüditamise operatsiooni Tartu maakonnas. Hoone jäi Tartu julgeolekuorganite käsutusse kuni 1954. a., misjärel Riikliku Julgeoleku Komiteeks (RJK, vene k. KGB) ümbernimetatuna hõivati Eesti Kirjanduse Seltsi maja Aia (Vanemuise) tänaval. Endine Sõmermaa maja anti üle Tartu rajooni Täitevkomiteele, ning varem vangidele mõeldud hoone kelder muudeti arhiivimaterjalide hoidlaks. /---/

„Niisiis „hommikukohviks olin juba oma uues „korteris“. Ukse kohal põlev paljas pirn oli ka võretatud traatvõrguga. See heitis üsna kasinat valgust mööblile ja mu vangikaaslastele. Tuttavaid tüdrukuid ei olnud. Kamber oli 5-kohaline – 2 üksteise otsa keevitatud raudnari kummalgi seinte ääres ning üks veel otse risti ukse ees... Naridel võis kasutada madratseid ainult magamisajal. Hommikul tuli need tõsta ülemistele naridele ja istuda paljal traatpõhjal. Põrand oli tsemendist...

Vasakul ukse kõrval oli metallist anum, nn „parask“, kus toimetati oma inimlikke vajadusi. See tuli igal hommikul välja viia ja tühjendada WC-s, kui meid pesema viidi.“ /---/

„Kongi nr. 1 ei köetud, sest ei olnud küttekehi! Ruumi läbivad keskküttetorud olid laudümbrise sees ja isoleeritud, et ei soojendaks. Igal õhtul enne magamaminekut kallas valvur põrandale pangetäie külma vett! Kongis oli temperatuur nulli lähedal. Meeste paljaks pöetud pead kartsid külma, pead kinni katta ei tohtinud, tugev elektrivalgus, mis põles kongis, ei lasknud magada... Kui keegi vangidest oma silmad ereda valguse eest kattis, põrutas valvur uksele ja röökis: „Nägu lahti!“ Niiske ja külm ruum, magamatus ja hele valgus tekitas kohutava peavalu.“