Bussijaamas oli tohutu rahvahulk. Mu sõrmed külmetasid, nii et oleksin peaaegu oma koti pillanud.
Kellegi kübar lendab peast, kellegi jalgadel tallatakse, mind lükatakse vastu bussikülge, ent millimeeterhaaval nihkun ma uksele aina lähemale. Väljas hämardub ja hakkab lund sadama. Mu koht on otse juhi selja taga. Buss sõidab linnast välja. Leningradi maantee esimene ühiselamu jääb Emajõe vastaskaldal paremat kätt ning paistab raagus puude vahelt oma sadade valgustatud akendega. Botaanikaaia juures pöörab buss vasakule ja me ületame varsti linnapiiri.