Tulin õhtul muusikakoolist, mandoolakott kaenlas. Anna Haava majast möödudes nägin kummalist pilti. Tähtvere pargi ääres põlesid lõkketuled. Vene soldat pidas mind kinni ja küsis: kuhu? Katsus mu mandoolakoti läbi ja ütles – balalaika. Mina ka ei hakanud teda harima. Mis viga, kui keeled suus. Ütlesin, et koju, ja lasti läbi. Ratsaplatsil, kus Aino Lukas oma hobust treenis, seisid tihedalt Punaarmee Studebakerid tummas rivis, kogu plats triiki täis. Sain aru, et midagi eriskummalist on teoksil. Astusin tuppa ja nägin veelgi kummalisemat pilti. Isa oli ahjusuu ees kummargil ja põletas raamatuid. Ahju rändas ka üks album Pätsi ja Laidoneri piltidega.