Professor peatus, avas mantli esimese nööbi, et paremini püksitaskust uuri kätte saada. Kell oli pool kaks – varane pealelõuna. Paras aeg lubada endale üks Bischof ning priske portsion pliine hapukoorega. Mis hea plaan! Professor tõmbas selja sirgu ning seadis sihikindlad sammud Raekoja, täpsemini Radskelleri restorani suunas. Teinud kümmekond kiiret sammu, pööras ta kannalt ringi ning põrutas täie hooga vastupidisesse suunda. Mitte Radskellerisse, vaid Luchingerisse tuleb minna! Professorile meenus uuri näppides, et just seal võib praegu kohata inimest, kellega oleks kõige parem salapärase saadetise üle arutleda. Sest see alati optimistliku loomu ning kiire mõtlemisega inimene tavatses einetada iga argipäeva varasel pärastlõunal Luchingeris.
Asukoht teoses
lk 5
