Rahvast oli seal alati palju, mõlemad toad olid täis lahtikäivaid diivaneid, riidekuhilaid. Raske oli aru saada, kes seal korteris tegelikult elas, aga NEED poisid seal elasid kindlasti paremini kui meie. Korter oli polüestermööblit ja tolmuseid kardinaid täis topitud Annelinna kahetoaline, aga neil oli seal arvuti. Ülol ja mõnel teisel poisil olid piiparid. Tavaliselt joodi seal viskit ja brändit, mitte monopoliviina. Kellegi tüdrukul oli seal isegi auto üheksakorruseliste vahel roostes ronimisredelite kõrval parkimas, küll Žiguli, aga ikkagi. Sellega sai vahel klubisse, kesklinna sõita. Kõik tüdrukud ei joo. Isa oli tal vist mingi minister või saadik.