Kolmapäev, 7. november /2007/
Lõksu struktuur. Õhtul, kui lähen Tartu peale, meelitab mind toast välja see miski mänguline, silmapiirilik kutse – „Äkki toimub midagi?!“. Tegelikult ju enamasti ei toimu.
Kuskil kaks tundi peale kesklinna jõudmist saabub tavaliselt lõksjas seisund, st ma ei juhi end enam ise, vaid lasen linna vaimul või deemonil end juhtida kurat teab kuhu.