Vaatasin Tartus olles peaaegu iga päev Inglisillalt alla ja olin jälle Toomemäel. Osalt sellepärast, et natuke omaette jalutada, osalt sellepärast, et see luuletus on nii… badass. Jah, täpselt nii ma tunnen. Mul peas on kolossaalsed lokid ja üldse – kogu inimkond. Mõnikord on see nii, aga see läheb üle. Ja pärast sellise taju lahkumist on kurb, samas fantastiline.