Tartu vangla valvab Emajõe kaldal väsimatult. Näib, nagu piiluksid väikesed aknad möödakäijaid teatud õelusega. Vanglakülastused – ja neid tuleb Teedul sageli ette – mõjuvad vahel rusuvalt ja see rusuv tunne ei kao sugugi kohe peale vanglaalalt lahkumist. Täna aga innustab Teetu iseäranis põletav huvi.
Teet annab ära relva, täidab küsimustiku ja ootab selleks ette nähtud ruumis. Väikest ruumi poolitab telefonidega laud, mida omakorda poolitab klaassein. Kümne minuti pärast ilmuvad pruuni ja musta riietatud vang ja vanglaametnik.
Asukoht teoses
lk 398
